Kuulamine on inimestevahelise ühenduse eelduseks. Kuulamisoskus kätkeb endas oskust kuulata ennast ja kuulata teisi.
Kehv kuulamine viib rääkija sulgumiseni, usalduse kaotuse ning omavahelise ühenduse ja mõtte katkemiseni. Selle tagajärjel on vastastikune sünergia pärsitud ja koostöö potentsiaal kahjustatud. Muutus paremaks koostööks ja sünergiaks saab alguse kvaliteetsest ja teadlikust kuulamisest. Kuulamise koolitusel saad juhised, kuidas kuulata iseennast ja teisi teadlikumalt, tekitades turvalise ruumi ja keskkonna. Tule ja loo eeldused selleks, et sind ennast suudetaks kuulata kvaliteetsemalt ning oskaksid omalt poolt tunnetada ka rääkija vajadusi. Nii lood viljaka pinnase üksteisemõistmiseks ja koostööks.
KUULAMINE
Kõik tahavad rääkida, aga keegi ei oska kuulata. Mitte kuulamine on meie kultuuris sügavalt juurdunud ja see pärsib väga tugevalt meie omavahelist koostööd nii perekonna, kogukonna kui ka ühiskonna tasandil.
Kuulamine on inimestevahelise ühenduse eeldus. Kuulamine on õppimise eeldus. Kuulamine on omavahelise sünergia ja koostöö esmane eeldus, sest ilma kuulamisoskuseta ei saa rääkida heast koostööst ega üksteise mõistmisest.
Kuulamine on võimalus olla kohal ja rahus. See tähendab olla õnnelik, andes võimaluse ja potentsiaali tõeliseks ühenduseks. Ühendus on üksinduse vastand, mis tähendab omakorda ka turvalisust.
Kuulamine on oskus kuulata ja tunnetada iseennast. Märgata, miks, millal ja millised emotsioonid ning millised mõtted sinu sees tekivad. See loob võimaluse mõista oma enesetunde põhjuseid ja annab teadlikuse kuidas muuta oma enesetunnet soovitud suunas.
Kui toimub kvaliteetne, sügav kuulamine ja kohalolu ilma hinnanguteta, siis selles ruumis toimub midagi väga erilist. Ka selle jaoks, kes räägib. Tal tekib eneseväljendamisega seoses palju inspireerivam ja vabam vool ning ta oskab enda küsimustele paremini vastata, pakub paremaid ideid ja saab inspiratsiooni.
Suurimad vead, mida tehakse kuulamise puhul:
– mõtled teist kuulates omi mõtteid
– kuulaja annab rääkijale hinnanguid ehk et ta ei soovi mõista rääkijat;
– kuulaja ei pea alati avaldama oma arvamust sellest, mida rääkija räägib;
– rääkijale hakatakse andma nõu, kuigi seda ei küsitud ega vajatud;
– ei osata kuulata lõpuni ja segatakse vahele, sest ei osata juhtida oma sisedialoogi.
Kehv kuulamine viib rääkija sulgumiseni, usalduse kaotuse ning omavahelise ühenduse ja mõtte katkemiseni ning vastastikune sünergia saab pärsitud ja koostöö potentsiaal kahjustatud. See tähendab, et inimeste anded ja potensiaal ei saa väljenduda ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Oskus kuulata on oluline, sest siis oleme üksteisega rohkem sünkroonis ja sünergias. Meil võib olla inimestena ühine eesmärk, aga kui me ei kuula teadlikult, siis me ei kuula üksteist. Nii ei saa me aru ka sellest, et igaühel on oma arusaam ja vaatenurk, kuidas eesmärgini jõuda, mis põhjustavad omakorda konflikte. Teadliku kuulamise läbi tunneb iga üks, et on nähtud ja väärtustatud ning parima lahenduse leidmine on emotsionaalselt kergem.
Me ei saa eeldada, et teised oskavad kuulata. Me saame aga võtta vastutuse selle eest, et oleme paremad kuulajad. Sellega me panustame koostöö õnnestumisse ja loome eeldused selleks, et meid ennast suudetaks kuulata. Muutus paremaks koostööks ja sünergiaks saab alguse meist enesest.
Kuulamise koolitusel saad juhised, kuidas:
– aktiivselt kuulata rääkijat, tekitades turvalise ruumi ja keskkonna;
– olla kuulates kohal, rahulik ja märgata detaile;
– tunnetada paremini teise vajadusi ja seda, kuidas nendele reageerida;
– mitte avaldada arvamust ja anda nõu olukorras, kus seda ei vajata.