\nWarning<\/b>: Undefined array key \"options\" in \/data02\/virt58367\/domeenid\/www.erkikaikkonen.ee\/htdocs\/wp-content\/plugins\/trx_addons\/components\/api\/elementor\/elementor.php<\/b> on line 1198<\/b>
\n\t\t
Raamatusse “Hallo, Kosmos! Palju \u00f5nne” kogus Ingrid Peek kokku viimase kuue aasta saatek\u00fclaliste isiklikud \u00f5nne valemid. Pakume teile inspiratsiooniks jutuvestja ja elukutselise elu-uurija Erki Kaikkoneni m\u00f5tisklust \u00f5nnest.<\/p>
\u200b\u00d5nnelikud oleme me siis, kui meil on v\u00f5imalik teha seda, mida soovime ja kui see, mida soovime, langeb \u00fchte sellega, mida vajame. \u00d5nnelik olemisel on palju pistmist oskusega olla hetkes, pidevalt kolistamata ringi minevikus ja tulevikus. See on ka oskus v\u00f5tta vastu elu olemuslikke muutusi igas hetkes, eneses ja enese \u00fcmber. Iga vastandumine, mis meisse j\u00e4\u00e4b elama, eemaldab meid elususest tulvil hetkest ja v\u00f5imest m\u00e4rgata ilu eneses ja enese \u00fcmber. Alati just n\u00fc\u00fcd on see hetk, mil saame teha midagi, et olla kingituseks enesele ja elule. Olgem enese ja elu vastu \u00f5rnad ja armastavad, siis ilmneb ka elu ilu.<\/p>
\u00d5nnelikkus on palju soetud sellega, mida budismis nimetatakse kiindumatuseks. Kiindumatus ei t\u00e4henda minu jaoks seda, et ma ei tunne, vaid ma tunnen k\u00f5iki tundeid, ka v\u00e4ga ilusaid ja v\u00e4hem ilusaid, aga ma tean, et need l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da, sest muutumine on elu olemus. Ja kuna ma tean, et k\u00f5ik l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da ja k\u00f5ik muutub, siis ma ei pea muretsema ega tundma hirmu sellep\u00e4rast, et need l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da, vaid ma saan olla t\u00e4nulik t\u00e4pselt selle eest, et need kestavad. Ja vahel need kestavadki v\u00e4ga pikalt. Kunagi Eestis k\u00e4inud p\u00e4ikeselaama \u00fctles, et kiindumatus on \u00fcks v\u00f5tmek\u00fcsimusi \u00f5nnelik olemiseks. Kiindumatus ei t\u00e4henda, et me kaotaksime eluga seose, vaid see t\u00e4hendab seda, et me v\u00f5ime olla igasugustes seostes, aga me ei samasta ennast vaid sellega, mis seoses me oleme.<\/p>
\u00d5nnelikkus on see, kui sa saad olla nende inimeste keskel, kes on sulle kingituseks ja kellele sina oled kingituseks. Ja see on tegelikult meie enda valik – saada aru, et on v\u00e4ga palju selliseid v\u00e4ikesi asju, mida me saame iga p\u00e4ev teha selleks, et meil oleks parem. N\u00e4iteks kui sul on tunne, et sa oled frustreeritud, segaduses, oled end kaotanud, kompass on sees sassi l\u00e4inud, siis \u00e4ra j\u00e4\u00e4 koju vaatama seina. V\u00f5i telekat. V\u00f5i midagi muud, mida sa tavaliselt teed. Mine hoopis v\u00e4lja, jaluta, k\u00f5nni, mine lihtsalt linna, k\u00e4i n\u00e4iteks vanalinnas, v\u00f5i mine metsa, parki. Ja sa tajud, et maailm liigub su \u00fcmber. Ja kui maailm liigub, siis hakkab ka su sees maailm liikuma ning juhtuvad imelised asjad. Kohtad tuttavaid ja inimesi, kes \u00fctlevad sulle t\u00e4pselt neid asju, mida sul on vaja kuulda, ilma et nad teaksid, kus sa ise tegelikult enda sees omadega parasjagu oled. Ka see on elu maagia avastamine. Imed juhtuvad ja on olemas.<\/p>
\u00dcks mu armas s\u00f5branna r\u00e4\u00e4kis, et Indias r\u00e4nnates koges ta, et elu juhtub. Seej\u00e4rel tuli ta Eestisse tagasi ning kui me kohtusime, \u00fctles ta mulle, et tahab j\u00e4lle \u00e4ra minna, sest ta tunneb, et siin elu ei juhtu. K\u00fcsisin, et r\u00e4\u00e4gi mulle oma p\u00e4evast, millest su p\u00e4ev koosneb. “No ma k\u00e4in t\u00f6\u00f6l, siis ma l\u00e4hen trenni, siis ma teen seda ja toda ja veel midagi, siis ma l\u00e4hen magama.” – Aga kui palju on sul p\u00e4evas sellist vaba ruumi, vabadust? Aega, kus sul ei ole midagi planeeritud; sellist mittemidagitegemise ruumi, kus sa vaatad iseenda sisse ja teed seda, mis sulle t\u00e4pselt sel hetkel oluline tundub? Anna elu ja imede juhtumiseks ruumi oma p\u00e4evas. Elu juhtub ka siin, ja igal pool.<\/p>
Selleks, et elu saaks meid k\u00f5netada, peame olema ise sellele avatud, astuma natukene k\u00f5rvale oma turvalistelt igap\u00e4evatrajektooridelt. Et tunda ennast elus. Me peame sellest mugavustsoonist v\u00e4lja astuma, nii-\u00f6elda diivanilt p\u00fcsti t\u00f5usma ja astuma sammukese tundmatusse. Ja me ei pea alati teadma, kuhu ja miks, meil ei pea alati olema siht silme ees, kui me metsas v\u00f5i linnas k\u00f5nnime. On t\u00e4iesti okei, et meil seda ei ole. Sest siis oleme m\u00e4rksa enam kohal selles hetkes eneses ja enese \u00fcmber, seades igat sammu hetke \u00e4ratundmiste j\u00e4rgi. See on \u00fchtlasi viis, kuidas anda ruumi taas oma sisemisele lapsele. Sest see on see ju, mida lapsed teevad iga hetk ja seel\u00e4bi on kohalolu elususes nende igap\u00e4eva p\u00e4risosa ja miks ka mitte sinu. Valik on sinu, igas hetkes – see on see, mis sul on.<\/p>
Autor: Erki Kaikkonen, jutuvestja, elukutseline elu-uurija<\/p>
Uuri l\u00e4hemalt raamatu kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt<\/a>.<\/p>
![](\"https:\/\/g.delfi.ee\/images\/pix\/file74743261_palju_onne_esikaas_web_2.jpg\")
<\/p>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t![\"\"](\"https:\/\/erkikaikkonen.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/08\/3test-copyright-90x90.jpg\")
\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t